. . .

See on lihtsalt nii naljakas, kuidas inimesed näevad üksteist esimest korda, nad on üksteisele prakselt mittekeegi. Ja nad suhtlevad, suhtlevad, armuvad, armuvad veel rohkem, ja üks hetk on nad üksteisele kõik, kõik mida tahta ning armastada, nad ei saa enam üksteiseta olla. Sellega mõtlevad oma ootused üle. Ootavad sellest liiga palju, tuleb reaalsus - ja ei saada pooltki. Saadakse lihtsalt kõrvetada.